Mt Skåla vallutus 1848m

Eile, 4. augustil oli meil natuke põnevam tripp kui tavaliselt. Käisime ära palju elevust tekitanud mäe otsas nimega Mt Skåla (hääldatakse Skoola), 1848m merepinnast. Nimelt peetakse seda Põhja-Euroopa üheks raskemaks mäkkeminekuks, kuna rada on ainult ülesmäge ja üsna suure kallaku all. Keskmiseks kallakuks on 25 kraadi ja põhiliselt on teekond nagu üks suur trepp. Lisaks hakkab rada üsna jalamilt pihta. Paljud olid juba enne maininud, et see on üsna väsitav, aga siiski läbitav :)

Kohale minnes leidsime, et matkaselle oli parklas üsna palju ja enamikul olid korralikud matkasaapad jalas ja -riided seljas. Meil olid muidugi tavaliselt sporditossud jalas, sest hotellis töötav norrakas oli just selle mäe otsas käinud ja ütles, et seal oli vähe lund. Norrakad on muidugi hullud ka. 

Kohe parklast minnes hakkas juba ülesmäge ronimine pihta. Esialgu metsa vahelt, siis hakkas aegamööda lagedamaks minema. Korra käisime lehmade karjamaalt läbi, need siis kõõluvadki seal mägedes ja söövad rohti või magavad niisama puu all, loodetavasti on nendel ühed jalad lühemad kui teised, siis on lihtsam tasakaalu hoida. Hiljem nägime ka lambaid, kellest oli palju julgem mööda minna.

Ilm oli väga muutlik. Ühel hetkel päike paistis ja oli väga soe, teisel hetkel kadus päike pilve taha ja tuli hästi tugev tuul. Kui olime 2 tundi juba käinud, nägime, et lund on ikka päris palju. Mida kõrgemale läksime, seda tugevamaks läks tuul. Lõpu poole hoidsime end juba kividest kinni, kui tugev tuuleiil tuli. Vahepeal sai võhm otsa, siis tegime väikse pausi. Muidugi sellistel hetkedel oli väga motiveeriv näga selliseid 10-aastaseid lapsi ja 60-aastaseid inimesi mäkke minemas. Aa, kaks koera läksid ka peremehega...

Vähe sellest ronimisest, kord aastas korraldatakse tippu jooks ”Skåla straight up”.. Kõige kiirem aeg on 1 tund ja 15 min. Meil kulus tippu minekuks umbes 4 tundi ja alla 2 tundi. Edasi tagasi oli 16 km. Siiani kõige ägedam tripp Norras, teinekord tahaks isegi ööseks sinna jääda :)

Igati väärt tripp ja nagu ikka peale matkamist - tunned lihaseid, mille olemasolust sul enne aimugi polnud.

Pildi keskel oleva mäe tagune mäetipp on Skåla

Sillake

Lehm keset rada.

Inimene keset rada.

Vahepeal naudime vaadet.

Pilv on äge. Ja mõned lambad on ka paremasse nurka eksinud. 

Lumevaiba alt tuleb kosk.

Norras võib neli aastaaega ühe päevaga saada.

Das mägijärv.

Siin oli juba päris tuuline ja kõigil inimestel, sh norrakatel, olid pikad riided seljas.
Siinkohal oli julgem, kui tugeva tuuleiilu saabudes end kivist kinni hoiad. 

Kui ma arvasin, et tipp on lähedal. aga ma vaatasin ülesse. Nii juhtus ca 3 korda.
"Oh tipp paistab"...."Oot, miks need inimesed veel edasi lähevad"...."Ah minge pekki"

Motivatsioonikriis sai läbi, kui nägin lõpule viitavat silti.

Rahvasteränne.

Tegime ära 04.08.2015! :)

Siuke äge mägionn, mille esimesel korrusel on väike köögi ja elutoa nurk. Sisse minnes oli ahi soe
ja ämber lumega ahju ukse ees. Üleval korrusel saab magada. Väga äge onn.

1848 meetrit + lumekiht

Only sky is the limit :D

Kõõlume kaljuserval

Nii kõrgel

Allaminek. Vähemalt on korralik trepp.

Kõigile piltidele ei oskagi alati pealkirja välja mõelda. 

Kellel veel ekstreemsusest väheks jäi sai pika liuga alla tulla.
Väga äge oli igatahes ja samas ka tore teada, et puuvillane dressipüks libiseb päris hästi :)